воскресенье, 9 мая 2010 г.

sadam


Aseri sadam

1939. aastal alustati Meriküla rannas, otse tellisetehase külje all, sadamamuuli ehitamist. Eesmärgiks oli viia tehase toodang veeteed mööda, kui odava transportimiseviisiga ehitusplatsidele lähemale. Juba aastaid oli toimunud Aseri kvaliteetse telliskivi müük Soome ja Rootsi. Müügi suurendamist pidurdas sadama puudumine, sest oli ju kivide vedu reidil seisvatele alustele töömahukas ja aeganõudev. Sadama kaudu loodeti tellisetehase eksportkauba tunduvat kasvu ja ühtlasi loodeti Alutaguse metsarikkuse ning kohalike põllusaaduste (peamiselt kartuli) müügi elavnemist välisriikides.
Sadama projekt kinnitati 16. veebruaril 1939. Aastal ja kohe algasid ehitustööd. Rajatis oli kavandatud edelast kirdesse merre suunduva 371 meetri pikkuse lääne- ja põhjatuule eest kaitsva kivimuuli ja 100 meetrise randumissillaga. Ehitusmaterjal, sobiv graniitkivi, leiti Aseri ümbruse talumaadelt. Talumehed puhastasid põllukrunte ja lõhkusid põliseid kiviaedu, müüsid ning vedasid lõviosa kivirahke hobuveokitega ehitusplatsile. Osa vajaminevast kivimassist veeti ka kaugemalt, isegi Soome lahe saartelt kiviveo alustega. Muuli ehitas 20-30 -st kohalikust mehest koosnev brigaad kahe sadamaehituse asjatundja juhtimisel.
Muul sai valmis pooleteise aastaga ning esimesed laevad randusid sillal 1940. aasta suvel.

Selleks ajaks jõuti paigaldada muulile ka kitsas raudtee, mis võimaldas tellisekärud tehases laadida ja viia otse laadimissillale. Esialgu said sadamasse sõita vaid madala süvisega alused, sest meri oli muuli otsas madal. Oli küll kavas kohene laevatee ja randumissilla taguse merepõhja süvendamine, kuid see ettevõtmine venis ja jäigi osaliselt teostamata.
Aseri sadamamuul oli valmis, kuid loodetud tulu ei saanud see anda ei tellisetehasele, metsaeksportööridele ega ümbruse talupidajatele. 1940. aasta riigipööre Eestis pööras segamini seni kehtinud majanduselu reeglid, keelati ja katkesid sidemed välisriikidega ning kadusid ekspordivõimalused. Majanduselu ja kogu Eesti elukorraldust hakati suunama Venemaa nõukoguliku korra jäigi. Aseri tellisetehas riigistati, juhtkond vallandati ja tehast asus juhtima töölisnõukogu. Et Aseri tehas oli alles uus moodsa sisseseade ja õppinud töölistega, ei tulnud siin tootmises suuri tagasilööke ette. Suured plaanid, mis uus juhtkond tehase hea oluks kavandas, jäid tulemata. See et tehas suutis uues olukorras töölistele hädapärase palga maksta oligi peamine.
Järgmisel aastal alanud Vene-Saksa sõda tõi uue tagasilöögi ja kaose. Aseris ei tekitanud sõjarinde üleminek 1941. aasta suvel erilist materiaalset kahju, terveks jäid tellisetehas, sadam ja asula. Küll oli aga inimkaotusi rohkesti, tehase tööliskonnast oli laiali pudenenud neljandik. Tehases katkes töö ja selle uuesti töölerakendamisel oli raskusi. Toodangul puudus turg, polnud transpordivahendeid, puudus kütus ja ega telliskivi keegi esialgul ei vajanudki. Töölistel kadus töö, polnud palka ega leiba. Omavalitsus, Mahu vald, ei suutnud äkilises kriisiolukorras abi organiseerida. Nii tuli Aseri töölisperekondadel esimestel sõjakuudel ja järgnevatel aastatelgi hankida toidulisa maameestelt ning leida uusi elatisallikaid.
Uus vallutaja, saksa sõjavägi, kindlustades kanda Aseris, leidis peagi tänu sadamale ja Sonda-Aseri raudteele, rajada siia sõjaline tugipunkt. Eesmärgiks oli aidata läbi viia sõjalisi operatsioone Soome lahes ja lahe lõunarannikul teel Leningradi suunas. Kohe alustati sadama ümberehitamisega. Sonda-Aseri raudtee viidi Euroopa teede laiusele. Muulile paigutati rööpapaar, mis võimaldas laadimistöid otse vagunitest laevale. Randumissilda tugevtati ja varustati tõsteseadmetega. Tööd viis läbi Sondas asuv raudtee ehituskolonn ja sadam lasti käiku jaanuaris 1942. Aseri rannikumeri ja sadama akvadoorium tõkestati mitmekordsete miiniväljadega. Meriküla rannaala ja ligipääsud sadamasse tõkestati miinidega ka maa poolt. Kalurid ei pääsenud merele, eluohtlik oli põllutöödel ja liikumine külateedel. Miinide läbi oli külas inimohvreid.
Samal ajal rakendati Aseri asulas tööle rida sõjaväe ja abiteenistuse ettevõtteid, mis leidsid varju tsemenditehase tühjades korpustes ja tellisetehase hoonetes. Asutati autoparandustöökojad, sõjamaterjali ja laskemoona laod ja muid sõjalise tähtsusega punkte. Nii sai Aserist saksa sõjaväele tähtis strateegiline punkt järgnevateks sõja-aastateks kus raudteel toimus elav kaubavedu ja sadamas liikus varustuslaevu, miinipaate, raskeid praame ja toimusid ümberlaadimistööd. Mitmelgi korral seisid Aseri rannavetes miinitõkete varjus Saksa kerged ristlejad. Suurenenud liikumine ja sõjavarastuse kuhjumine kitsale rannaribale nõudis aga ka valvsust ja kaitset. Sageli olegi piirkond vene kaugpommitajatele sihtmärgiks ja selle kaitseks oli Aseri lähistele paigutatud seniitõhukaitse, prožektorijaamad ja flakipatareid. Neil sõja-aastail töötas Aseri tellisetehas vaid poole koormusega. Asula elanikel oli tööd ja teenimisvõimalusi vähe ning tehase toodang oli sõjaväe käsutuses, vaid tühine osa müüdi omavalitsuse lubadega elanikele.
Niisugune karm sõjaline olukord valitses Aseris 1944. aasta suveni, millal vene väed juba laial rindel ületasid Narva jõe ja sakslastel tuli maha jätta Soome lahe saared ning peatselt ka Eesti põhjarannik. Taganemisele kaasnes hävitustöö- lasti õhku Aseri sadama randumissild ja mitme lõhanguga purustati sadamuul. Hävitati ka raudtee verev koosseis. Paarkümmend platvormvagunit lasti alla klindikalda pöörangust sadama teele. Sellel teelõigul oli kõrguste vahe üle kahekümne meetri ja omapäid suure kiirusega laskuvad vagunid kihutasid sadamuuli otsast merre, liikusid üksteise otsa ning moodustades niiviisi omapärase vagunikehadest torni. See tontlik torn seisis muuli otsas meres veel 9 aastat peale sõda., tähistamas Aseri sadama kurba lõppu. Lõhutud muul on seisnud nüüd 55 aastat lainete loksuda, mida oleks siiski võimalik taastada või rekonstrueerida uueks ajakohaseks sadamarajatiseks. Taganedes hävitas saksa sõjavägi veel Rannu lähistel raudteekurvis haruldase tahutud ja lihvitud paekiviplokkidest silla Sonda - Aseri raudtee ja Tallinn - Narva maantee ristamiskohas. Sild oli püsinud 40 aastat, üle elanud esimese maailmasõja ja oli tuntud kaugemalgi Suuresilla nimi all. Sillal ei olnud strateegilist tähtsust, sõja-aastail oli maanteeliiklus juhitud sillast mööda.

Kiviõli

Kivioli-roheline vaikelinn Kirde-Eesti laaneserval

Kivioli on kirde Eesti laaneserval 11,75 ruutkilomeetril asuv alla 7000 elanikuga kaunite roheliste parkide ja kahe tuhamaega ning Varinurme ja Kuttejou linnajaoga vaikelinn.

Kivioli linn sai nime tanu 1922.aastal alustatud polevkivi kaevandamisele ja sellest polevkivioli valmistamisele kunagiste aktsiaseltside Eesti Kivioli (1921 – 1940) ja Kuttejoud (1920-1940) poolt. Tootmistegevus algas pealmaa- ja hiljem allmaakaevandustes.
15.juunil 1946. aastal omistati Kiviolile linna staatus. 1957.aastast kuni 1991.aastani kuulus Kivioli uhe osana Kohtla-Jarve linna koosseisu. Iseseisev omavalitsuslik staatus taastati Kiviolile 10.jaanuaril 1991.aastal.

Kivioli umbruskonnast, mida kaugemas ajaloos uhendas Luganuse kihelkond, on tanaseks paevaks kujunenud regioon, mis koosneb neljast – Aseri, Luganuse, Maidla ja Sonda, vallast ning Pussi ja Kivioli linnast.

Kaugus, nii Ida-Virumaa keskusest Johvist kui ka Laane-Virumaa keskusest Rakverest, on 36 kilomeetrit, Tallinnast 130 kilomeetrit. Tallinn – Narva maanteel asuvast Sami ristmikust on Kivioli linnani 23 kilomeetrit ning Varja kulast 15 km. Linlaste meelispuhkepaikadeks on linna laheduses asuv maaliline Uljaste jarv ja selle oaas ning pohjaranniku kaunis suvituskoht Liimala rannas.

Linna loodeosa votavad enda alla polevkivi utmise jaakproduktide ladustamise tagajarjel tekkinud tehismaed, millest uks ei ole tana toostuslikult kasutatav, kull aga on leidnud koha huviobjektina uudistajate silmis. Eriti koidab magedelt vaade umbritsevale.
Hea nahtavuse korral avaneb vanema ja madalama tehismae tipust vorreldamatu vaade umbrusele - Soome lahe avarustel paistvatest Tutarsaartest kuni Alutaguse metsamassiivideni valja.

Plaanide kohaselt valmib lahematel aastatel uhel Baltikumi korgemal tehismael - tuhamael ekstreemspordikeskus ehk Kivioli seiklus- ja turismikeskus, mille arendamisega tegeleb SA Kivioli Seiklusturismi Keskus. Kui jargmise paari-kolme aasta jooksul valmivad tuhamael ka laskumisrajad suusatajatele ja lumelauahuvilistele, saab Baltikumi uhest korgemast tehismaest seiklusturistide Meka. Nimelt on plaanis rajada maele kolm laskumisnolva maesuusatajatele, lumelaua krossirada, big air’i rada ning 120 meetri pikkune half pipe. Kuna mage on voimalik soovide kohaselt kujundada, rajatakse sinna ka Eesti pikim - 650 meetri pikkune laskumisnolv.

Loomulikult on plaanis rajada mae kovale ka parklad autodele ning toitlustus- ja majutuskohad. Parast seda, kui koik plaanid on realiseerunud, selgub, kas Kiviolist saab Eesti Seiklusturismi Pealinn voi mitte.

Linnale tuntust toonud voistlused - Qvalda Showkross ja Mootorrataste Makketousuvoistlus on meelitanud voistlema umbes 50 mootorratturit ja kuni 10 000 pealtvaatajat. Umbes 200 meetri pikkuse makketousu raja stardi ja finisi korguste vahe on 94 meetri.

Kivioli linnas tegutseb kaks uldhariduskooli – Kivioli 1. Keskkool ja Kivioli Vene Gumnaasium. Lapsed ja noored saavad omandada huvialaharidust 1937.aastast tegutsevas Kivioli Kunstide Koolis. Kivioli Linnavalitsuse hallatavate asutustena tegutsevad lasteaed Kannike, Kivioli Rahvamaja, Linnaraamatukogu ning 2006.a Kivioli Rahvamaja ruumides tegutsev Kivioli Noortekeskus. Alates 2006.aasta detsembri kuust on avatud Kivioli Paevakeskus, kus leidub tegevust nii eakatele kui ka erivajadustega inimestele. Linnas tegutsevad edukalt mitmed spordiuhingud, noorte lemmikpaigaks on valja kujunenud Skatepark.

püssi linn vol2.

püssi linn

püssi linnu tulevik


Tulevik
 
Arengukavast: Püssi linna arengukava kohaselt on lühema ajaperioodi eesmärk: Püssi linn on turvaline ja hea koht elamiseks. Linnas toimivad vajalikud struktuuriüksused, kaubandus, kultuurielu; piisavalt on töökohti, laste spordi- ja puhke võimalusi; ümbritseb puhas elukeskkond. Püssi on avatud maailmale ja ise maailmaga aktiivselt suhtlev, iseseisev oma ülesannetega toimetulev väikelinn.
 
Püssi linna pilk on lähiajal suures osas suunatud Püssi tööstusala väljaarendamisele. Tööstusalal tegutseb  Eesti üks suuremaid tootmisettevõtteid ja eksportööre AS Repo Vabrikud (www.repo.ee), ettevõtte 2005.a. käive oli 592,9 milj. EEK ning töötajate arv ligi 600. AS Repo Vabrikud toodab puitlaast-, puitkiud- ja lamineeritud puitlaastplaate. Puidust parkettide tootmisüksust tööstusalal omab OÜ Klainenberg (www.klainenberg.ee). Seisuga august 2006.a. käivad ettevalmistavad tegevused s.h. detailplaneeringu ja eitusprojektide koostamised uue (pehmete puitkiud-plaatide tootmise) tehase rajamiseks tööstusalale. Mahukad energiaressursid on eeldus tööstusala laienemisele lähiaastatel.
 
Linna arengu elujõulisus sõltub siin paiknevate ettevõtete konkurentsivõimest ja majanduse mitmekesisusest. Tootmisettevõtted tagavad linna elanikele sissetulekud ja seega linna arengu tulevikus.  
 
2005 aastast alates toimuvad mitmed suurinvesteeringud linna infrastruktuuri renoveerimiseks. Kogu linna infrsatruktuur (trassid, võrgud, teed jne.) uuendatakse plaaniliselt 2009.a. lõpuks (vt. /index.php?page=66&).
 
Püssi linn planeerib lähiaastatel hüppeliselt suurendada investeeringuid elukeskkonna parandamisse s.h. on peamiseks prioriteediks noortele ja noortele peredele suunatud projektid. Suurtest keskustest madalamad eluaseme hinnad võimaldavad noortel lihtsamalt alustada iseseisvat elu. Tootmisettevõtted tagavad stabiilse töökoha  kutseharidusega noortele, samuti huvitavad väljakutsed ning hea teenistuse tippspetsialistidele.
 
Püssi kutsub linna elama kõiki noori, kes plaanivad alustada iseseisvat elu, kes on omandanud kutseoskused, tahavad panna ennast proovile, rakendada ennast suurettevõtetes või väikefirmades või teostada end teistes eluvaldkondades. Uued väljakutsed ootavad neid püssikaid, kes Eestile või maailmale tiiru peale teinud ning juurte juurde tagasi on valmis tulema.

püssi linnu olevik


Püssi on väike linn Kirde-Eestis Ida-Virumaa loodeosas, Purtse jõe ida- ja Roodu jõe läänekaldal. Linna naaberomavalitsusteks on Maidla ja Lüganuse vallad ning Kiviõli linn.
 
Püssi linnas elas seisuga 01.02.2003.a. 1839 elanikku. 5 km raadiuses on elanike arv ca 15 000. Ida- Virumaa elanike arv on üle 170 000, neist 80 % elavad maakonna põhjaosas maantee ja raudtee äärsetes linnades ja asumites.

Püssi linna läbib Tallinn- St- Peterburi raudtee, linnast 5 km põhja poolt möödub Tallinn- Narva maantee.
Kaugus maakonna keskusest Jõhvist on 35 km.
Kaugus Tallinnast 140 km, Narvast 75 km.
Lähimad sadamad on Sillamäe 50 km ja Kunda 40 km.
Püssi linn sai 2000 aastate alguses tuntuks kui makseraskustes omavalitsus, mille arvelduskontosid käsutas kohtutäitur. 2002.a. kohalike omavaltsuste valimised lükkusid linnas edasi kahel korral, kuna finantsprobleemide tõttu polnud kohalikud poliitikud valmis võtma vastutust tulevikus ees ootavate otsuste radikaalsuse tõttu. Finantsprobleemide peamiseks põhjuseks oli linna monofunktsionaalsus ning valed majandusotsused kiiresti muutuvas üleminekuajas. Võrreldes 1989.a. oli linna ainsa tööandja – puitplaatide tehase – töötajate arv vähenenud 1500-lt 600-le. Elanike arv vastavalt 2500-lt 1900-le. Elamumajandus vajas seega kiireid ümberkorraldusi. Nimetatud olukorras omandas linn konteinerkatlamaja, mille ost ning ülalpidamine tõi kaasa ülejõukäivad finantskohustused.
 
2002.a. volikogu valimiste järel toimusid linnas radikaalsed ümberkorraldused elamumajandused, halduses, kommunaalteenuste pakkumises jne. Kommunaateenuste osas leidis linn võimalused kokku hoida olulises mahus kulusid: võrkudest lülitati välja 120 korteriga elamu, mille elanikud koliti ümber teistasse korterelamutesse, kompenseerides vastava korra alusel omanikele kulud, ühendati 2 lasteaeda, kohtusse anti üle 200 üürivõlglase, tühjad korterid tunnistati peremehetuks ja munitsipaliseeriti, joogivee tarbimisel mindi üle linnale kuuluva puurkaevu veele, linn aitas(b) aktiivselt kaasa korteriühistute loomisel, esimese omavalitsusena Ida- Virumaal viidi 2005.a. juunis läbi prügiveokonkurss ning valiti teenusepakkuja jne.
 
Ümberkorraldused näitasid, et Püssi linn suudab majandada ja on jätkusuutlik. Ümberkorralduste tulemusena õnnestus Püssi linnal 2005.a. alguses refinantseerida riigi abiga suur osa oma kohustusi (s.h. AS Eesti Maapank (pankrotis), AS Saurix Petroleum ees). Kohustuste refinantseerimiseks andis Vabariigi Valitsus Püssi linnale pikaajalist laenu 5,36 milj. EEK ning Riigieelarvest eraldati 4,27 milj. EEK sihtotstarbelist toetust.
 
2006.a. on Püssi linna peamiseks prioriteediks infrastruktuur:
- 2005.a. rekonstrueeris Püssi linn 1 milj. EEK ulatuses tänavavalgustust;
- 2005.a. renoveeris Eesti Energia korterelamute põhivõrgud;
- 2005.a. paigaldas Elion kõikidesse kortermajadesse optilise kaabli võrgud;
- 2005.a. alustas OÜ Järve Biopuhastus Püssist Kohtla- Järve puhatusseadmeteni kanalisatsioonitrasside renoveerimist;
- 2006.a. maist on Püssi linnas võimalik liituda Elioni DigiTV-ga;
- 2006.a. renoveerib Püssi linn 1,5 milj. EEK ulatuses keskküttetrasse;
- 2006.a. rajab Fortum Termest Püssi linna gaasitrassi ja paigaldab konteinerkatlamaja;
- 2007.a. alustab OÜ Järve Biopuhastus linnasiseste kanalisatsioonitrasside täielikku renoveerimist;
- 2008-2009.a. planeerib OÜ Järve Biopuhastus renoveerida täielikult linnasisesed veetrassid;
- 2008-2009.a. planeerib Maanteeamet renoveerida rasketransporditeid ca 20 milj. EEK ulatuses;
 
Teine oluline valdkond Püssi linna jaoks on tootmisettevõtlus. 2002- 2005.a. on Püssis alustanud tegevust 4 uut tootmisettevõtet. Koostöös Kiviõli linna, Lüganuse ja Maidla vallaga arendatakse Püssi linna, Lüganuse valla ja Maidla valla territooriumil Püssi tööstusala. Tööstusala arendamise eesmärgiks on teha ettevalmistavad tegevused uute tootmisettevõtete mugavaks tulekuks piirkonda. Esmased küsimused on maadega seotud küsimused ning planeeringud. Püssi tööstusalal on olulises mahus vabasid infrsatruktuuriressursse, mida on võimalik rakendada ning mis pakuvad huvi eelkõige ressursimahukatele tootmisettevõtetele.
 
Püssi linn positsioneerib ennast noortele suunatud omavalitsusena. Tänase seisuga on Püssi linn kuni 35 aastaste elanike suhtarvult kõige noorem omavalitsus Ida- Virumaal. Samuti on suhtarvult Ida- Virumaa linnadest enim eesti kodakondsusega elanikke. Noorte jaoks on linnas käivitatud noortekeskus, mitmed huvialaringid (s.h. tantsuringid, poksitreeninggrupid jne.). Valminud on skate-park, 2006.a. valmib jalgpalliväljak.  Noortele peredele on atraktiivseks vaikne elukeskkond, vabad lasteaiakohad, madalad kinnisvarahinnad, töökohad tootmisettevõtetes ning muud erinevad võimalused. Püssi linnavolikogu 11 liikmest on 2 alla 20-aastased noored.
 
Püssi korterite hinnad on kõige madalamad Eesti linnadest. 2006.a. I- kvartalis oli Maaameti andmetel keskmine korteri müügihind 541 krooni/m².

Kiiresti arenev ettevõtlus ning olulised investeeringud linna infrastruktuuri tagavad lähitulevikus kiire ja stabiilse arengu ning sotsiaalsed garantiid linnakodanikele.