Kiviõli

Kivioli-roheline vaikelinn Kirde-Eesti laaneserval

Kivioli on kirde Eesti laaneserval 11,75 ruutkilomeetril asuv alla 7000 elanikuga kaunite roheliste parkide ja kahe tuhamaega ning Varinurme ja Kuttejou linnajaoga vaikelinn.

Kivioli linn sai nime tanu 1922.aastal alustatud polevkivi kaevandamisele ja sellest polevkivioli valmistamisele kunagiste aktsiaseltside Eesti Kivioli (1921 – 1940) ja Kuttejoud (1920-1940) poolt. Tootmistegevus algas pealmaa- ja hiljem allmaakaevandustes.
15.juunil 1946. aastal omistati Kiviolile linna staatus. 1957.aastast kuni 1991.aastani kuulus Kivioli uhe osana Kohtla-Jarve linna koosseisu. Iseseisev omavalitsuslik staatus taastati Kiviolile 10.jaanuaril 1991.aastal.

Kivioli umbruskonnast, mida kaugemas ajaloos uhendas Luganuse kihelkond, on tanaseks paevaks kujunenud regioon, mis koosneb neljast – Aseri, Luganuse, Maidla ja Sonda, vallast ning Pussi ja Kivioli linnast.

Kaugus, nii Ida-Virumaa keskusest Johvist kui ka Laane-Virumaa keskusest Rakverest, on 36 kilomeetrit, Tallinnast 130 kilomeetrit. Tallinn – Narva maanteel asuvast Sami ristmikust on Kivioli linnani 23 kilomeetrit ning Varja kulast 15 km. Linlaste meelispuhkepaikadeks on linna laheduses asuv maaliline Uljaste jarv ja selle oaas ning pohjaranniku kaunis suvituskoht Liimala rannas.

Linna loodeosa votavad enda alla polevkivi utmise jaakproduktide ladustamise tagajarjel tekkinud tehismaed, millest uks ei ole tana toostuslikult kasutatav, kull aga on leidnud koha huviobjektina uudistajate silmis. Eriti koidab magedelt vaade umbritsevale.
Hea nahtavuse korral avaneb vanema ja madalama tehismae tipust vorreldamatu vaade umbrusele - Soome lahe avarustel paistvatest Tutarsaartest kuni Alutaguse metsamassiivideni valja.

Plaanide kohaselt valmib lahematel aastatel uhel Baltikumi korgemal tehismael - tuhamael ekstreemspordikeskus ehk Kivioli seiklus- ja turismikeskus, mille arendamisega tegeleb SA Kivioli Seiklusturismi Keskus. Kui jargmise paari-kolme aasta jooksul valmivad tuhamael ka laskumisrajad suusatajatele ja lumelauahuvilistele, saab Baltikumi uhest korgemast tehismaest seiklusturistide Meka. Nimelt on plaanis rajada maele kolm laskumisnolva maesuusatajatele, lumelaua krossirada, big air’i rada ning 120 meetri pikkune half pipe. Kuna mage on voimalik soovide kohaselt kujundada, rajatakse sinna ka Eesti pikim - 650 meetri pikkune laskumisnolv.

Loomulikult on plaanis rajada mae kovale ka parklad autodele ning toitlustus- ja majutuskohad. Parast seda, kui koik plaanid on realiseerunud, selgub, kas Kiviolist saab Eesti Seiklusturismi Pealinn voi mitte.

Linnale tuntust toonud voistlused - Qvalda Showkross ja Mootorrataste Makketousuvoistlus on meelitanud voistlema umbes 50 mootorratturit ja kuni 10 000 pealtvaatajat. Umbes 200 meetri pikkuse makketousu raja stardi ja finisi korguste vahe on 94 meetri.

Kivioli linnas tegutseb kaks uldhariduskooli – Kivioli 1. Keskkool ja Kivioli Vene Gumnaasium. Lapsed ja noored saavad omandada huvialaharidust 1937.aastast tegutsevas Kivioli Kunstide Koolis. Kivioli Linnavalitsuse hallatavate asutustena tegutsevad lasteaed Kannike, Kivioli Rahvamaja, Linnaraamatukogu ning 2006.a Kivioli Rahvamaja ruumides tegutsev Kivioli Noortekeskus. Alates 2006.aasta detsembri kuust on avatud Kivioli Paevakeskus, kus leidub tegevust nii eakatele kui ka erivajadustega inimestele. Linnas tegutsevad edukalt mitmed spordiuhingud, noorte lemmikpaigaks on valja kujunenud Skatepark.