Aadress:
Kalvi küla, Aseri vald
Kalvi park (suurus ca 10 ha)
Kalvi (Koyell, Podwes) mõis rajati 1528. a. (Ligi, 1961). Eestikeelne nimetus on tuletatud mõisaomanike Kalffide järgi, kes siin 16. sajandil valitsesid. 1913. a. ehitati uus härrastemaja.
Endine Kalvi mõis paikneb kõrgel, looduslikult kaunil pangal, mis siin 51-meetrise kõrguse saavutab. Kalvist lääne poole eemaldub mäeastang merest ning tema ja mere vahele jääb mereäärne rannariba. Lossiakendest ja pangaservalt avaneb suurepärane vaade männikule, rannaniitudele, vees ja rannas lebavatele rändrahnudele ning Soome lahe laidudele. /---/
Park laiub piki pangaserva idast läände. Idaosas kujutab park kitsast riba, mis laieneb peahoone poole. Piki pangaserva kulgeb pargitee, mille äärde on istutatud alleena tammi ja saari. Allee korrapärasust varjavad arvukad noored lepad, vahtrad, toomingad ja pihlakad. Pargi lõunaosas jookseb madal, 0,5 m kõrgune põllukivist piirdeaed. Pargi keskne osa on põhja-lõuna suunas laiem ja sisaldab rohkem korrapärasust teedevõrgu, alleede, hekkide, puurühmade jm. asetuses. Regulaarsusega rõhutatakse vaadet merele, pargiskulptuuridele ja peahoonele. Viimane on silmatorkav ehitis paksude raudkivist seinte ja punastest katusekividest katusega, mis oma stiililise segaduse ja raskete vormidega jätab rõhuva mulje. Vaadet fassaadile häirib hiljem maja ette rajatud õunapuuaed, mis asetuse ja iseloomu poolest ei sobi üldse parki. Hästi on kujundatud majatagune osa, kus tasane murupind, seda ääristavad hekid ja puude püramiidjad vormid "raamivad" vaadet merele. Peahoonest ida pool paikneb tiik väikese saarekesega, kuhu viib korralik purre. Loodenurgast viib pangalt trepp alla rannaniidule, kust tee läheb mere äärde.
Puude- ja põõsaliikide poolest pole park eriti rikas. Siin kasvab ligemale 40 erinevat puittaimeliiki. Looduslikest liikidest köidavad tähelepanu suured tammed ja saared: 126 cm diameetriga põline tamm kasvab peahoonest läänes, 128 cm läbimõõduga harilik saar on pargi jämedaim puu ja paikneb pargi idaosas. Hästi kasvavad ka vahtrad, pärnad, kuused, jalakad, remmelgad jt. kodumaised puud. Võõrliikidest on rikkam peahoone ümbrus. Okaspuudest paistavad silma vene lehised ja siberi nulud. Hekiks on kasutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest kasvavad üksikud suured hobukastanid, suur heleda koorega hõbepappel, kolm musta paplit ja suurelehise pärna kolmene grupp. Maja ees kasvab kaks saarvahtrat. Maja taga sirutavad oma kõrge võra taeva poole hariliku tamme ja jalaka püramiidjad vormid.
Põõsastest kohtame enamikku looduslikes tammikutes kasvavatest liikidest, lisaks juurdeistutatud võõrliigid, nagu ebajasmiin, kitseenelas, harilik sirel, must leeder, siberikontpuu, verev viirpuu jt. Mainimata ei saa jätta paari rohttaimeliiki. Vänge lõhnaga tuletab ennast meelde karulauk, mille laisüstjaid lehti pargimurus üsna palju on. Paekaldal kasvab haruldane mets-kuukress, mille violetsetest õitest arenevad suve teisel poolel viljad - litterjad kõdrakesed. Kuuvalgel helkivad ja tuules liikuvad kõdrakesed on andnud sellele taimele nimetuse mitmetes keeltes.
Heiki Tamm. Põhja-Eesti pargid. Tln., 1972
Kalvi (Koyell, Podwes) mõis rajati 1528. a. (Ligi, 1961). Eestikeelne nimetus on tuletatud mõisaomanike Kalffide järgi, kes siin 16. sajandil valitsesid. 1913. a. ehitati uus härrastemaja.
Endine Kalvi mõis paikneb kõrgel, looduslikult kaunil pangal, mis siin 51-meetrise kõrguse saavutab. Kalvist lääne poole eemaldub mäeastang merest ning tema ja mere vahele jääb mereäärne rannariba. Lossiakendest ja pangaservalt avaneb suurepärane vaade männikule, rannaniitudele, vees ja rannas lebavatele rändrahnudele ning Soome lahe laidudele. /---/
Park laiub piki pangaserva idast läände. Idaosas kujutab park kitsast riba, mis laieneb peahoone poole. Piki pangaserva kulgeb pargitee, mille äärde on istutatud alleena tammi ja saari. Allee korrapärasust varjavad arvukad noored lepad, vahtrad, toomingad ja pihlakad. Pargi lõunaosas jookseb madal, 0,5 m kõrgune põllukivist piirdeaed. Pargi keskne osa on põhja-lõuna suunas laiem ja sisaldab rohkem korrapärasust teedevõrgu, alleede, hekkide, puurühmade jm. asetuses. Regulaarsusega rõhutatakse vaadet merele, pargiskulptuuridele ja peahoonele. Viimane on silmatorkav ehitis paksude raudkivist seinte ja punastest katusekividest katusega, mis oma stiililise segaduse ja raskete vormidega jätab rõhuva mulje. Vaadet fassaadile häirib hiljem maja ette rajatud õunapuuaed, mis asetuse ja iseloomu poolest ei sobi üldse parki. Hästi on kujundatud majatagune osa, kus tasane murupind, seda ääristavad hekid ja puude püramiidjad vormid "raamivad" vaadet merele. Peahoonest ida pool paikneb tiik väikese saarekesega, kuhu viib korralik purre. Loodenurgast viib pangalt trepp alla rannaniidule, kust tee läheb mere äärde.
Puude- ja põõsaliikide poolest pole park eriti rikas. Siin kasvab ligemale 40 erinevat puittaimeliiki. Looduslikest liikidest köidavad tähelepanu suured tammed ja saared: 126 cm diameetriga põline tamm kasvab peahoonest läänes, 128 cm läbimõõduga harilik saar on pargi jämedaim puu ja paikneb pargi idaosas. Hästi kasvavad ka vahtrad, pärnad, kuused, jalakad, remmelgad jt. kodumaised puud. Võõrliikidest on rikkam peahoone ümbrus. Okaspuudest paistavad silma vene lehised ja siberi nulud. Hekiks on kasutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest kasvavad üksikud suured hobukastanid, suur heleda koorega hõbepappel, kolm musta paplit ja suurelehise pärna kolmene grupp. Maja ees kasvab kaks saarvahtrat. Maja taga sirutavad oma kõrge võra taeva poole hariliku tamme ja jalaka püramiidjad vormid.
Põõsastest kohtame enamikku looduslikes tammikutes kasvavatest liikidest, lisaks juurdeistutatud võõrliigid, nagu ebajasmiin, kitseenelas, harilik sirel, must leeder, siberikontpuu, verev viirpuu jt. Mainimata ei saa jätta paari rohttaimeliiki. Vänge lõhnaga tuletab ennast meelde karulauk, mille laisüstjaid lehti pargimurus üsna palju on. Paekaldal kasvab haruldane mets-kuukress, mille violetsetest õitest arenevad suve teisel poolel viljad - litterjad kõdrakesed. Kuuvalgel helkivad ja tuules liikuvad kõdrakesed on andnud sellele taimele nimetuse mitmetes keeltes.
Heiki Tamm. Põhja-Eesti pargid. Tln., 1972
Комментариев нет:
Отправить комментарий