Kihme aardeleid

1972. a. juulis leiti Kihme külast maaparandustöödel 0,3-0,7 m sügavuselt aare, milles oli 325 Liivimaa ja Rootsi päritoluga 16. sajandi münti, üks 11. sajandi Saksa münt ja hõbeehteid, katkine mitmest traadist punutud kaare ja plaatotstega kaelavõru, kaks hoburaud- ja kaks rõngassõlge, 23 ümmargust ja rombikujulist rinnalehte, paarkümmend hõbehelmest ehk krõlli, klaashelmeid, mõni ripats ja tinakrõll. Lisaks sellele oli aardes veel kaks purunenud tinakannu, villase ja linase riide tükke, pronksist spiraaltorukesi ja 2 seni Eesti muistsete metallnõude suurimat esindajat - 0,6-0,7 m läbimõõdu ja 0,3-0,35 m kõrgusega vasknõu. Linnameistrite valmistatud on krõllid, hoburaudsõled ja 1 rõngassõlg, muud ehted on külameistrite toodang. Aare on maha maetud 16. sajandil (Vene-Liivi sõja ajal) ja on ilmselt kuulunud vabatalupojale.