püssi linnu olevik

Püssi on väike linn Kirde-Eestis Ida-Virumaa loodeosas, Purtse jõe ida- ja Roodu jõe läänekaldal. Linna naaberomavalitsusteks on Maidla ja Lüganuse vallad ning Kiviõli linn.

 

Püssi linnas elas seisuga 01.02.2003.a. 1839 elanikku. 5 km raadiuses on elanike arv ca 15 000. Ida- Virumaa elanike arv on üle 170 000, neist 80 % elavad maakonna põhjaosas maantee ja raudtee äärsetes linnades ja asumites.

Püssi linna läbib Tallinn- St- Peterburi raudtee, linnast 5 km põhja poolt möödub Tallinn- Narva maantee.

Kaugus maakonna keskusest Jõhvist on 35 km.

Kaugus Tallinnast 140 km, Narvast 75 km.

Lähimad sadamad on Sillamäe 50 km ja Kunda 40 km.

Püssi linn sai 2000 aastate alguses tuntuks kui makseraskustes omavalitsus, mille arvelduskontosid käsutas kohtutäitur. 2002.a. kohalike omavaltsuste valimised lükkusid linnas edasi kahel korral, kuna finantsprobleemide tõttu polnud kohalikud poliitikud valmis võtma vastutust tulevikus ees ootavate otsuste radikaalsuse tõttu. Finantsprobleemide peamiseks põhjuseks oli linna monofunktsionaalsus ning valed majandusotsused kiiresti muutuvas üleminekuajas. Võrreldes 1989.a. oli linna ainsa tööandja – puitplaatide tehase – töötajate arv vähenenud 1500-lt 600-le. Elanike arv vastavalt 2500-lt 1900-le. Elamumajandus vajas seega kiireid ümberkorraldusi. Nimetatud olukorras omandas linn konteinerkatlamaja, mille ost ning ülalpidamine tõi kaasa ülejõukäivad finantskohustused.

 

2002.a. volikogu valimiste järel toimusid linnas radikaalsed ümberkorraldused elamumajandused, halduses, kommunaalteenuste pakkumises jne. Kommunaateenuste osas leidis linn võimalused kokku hoida olulises mahus kulusid: võrkudest lülitati välja 120 korteriga elamu, mille elanikud koliti ümber teistasse korterelamutesse, kompenseerides vastava korra alusel omanikele kulud, ühendati 2 lasteaeda, kohtusse anti üle 200 üürivõlglase, tühjad korterid tunnistati peremehetuks ja munitsipaliseeriti, joogivee tarbimisel mindi üle linnale kuuluva puurkaevu veele, linn aitas(b) aktiivselt kaasa korteriühistute loomisel, esimese omavalitsusena Ida- Virumaal viidi 2005.a. juunis läbi prügiveokonkurss ning valiti teenusepakkuja jne.

 

Ümberkorraldused näitasid, et Püssi linn suudab majandada ja on jätkusuutlik. Ümberkorralduste tulemusena õnnestus Püssi linnal 2005.a. alguses refinantseerida riigi abiga suur osa oma kohustusi (s.h. AS Eesti Maapank (pankrotis), AS Saurix Petroleum ees). Kohustuste refinantseerimiseks andis Vabariigi Valitsus Püssi linnale pikaajalist laenu 5,36 milj. EEK ning Riigieelarvest eraldati 4,27 milj. EEK sihtotstarbelist toetust.

 

2006.a. on Püssi linna peamiseks prioriteediks infrastruktuur:

- 2005.a. rekonstrueeris Püssi linn 1 milj. EEK ulatuses tänavavalgustust;

- 2005.a. renoveeris Eesti Energia korterelamute põhivõrgud;

- 2005.a. paigaldas Elion kõikidesse kortermajadesse optilise kaabli võrgud;

- 2005.a. alustas OÜ Järve Biopuhastus Püssist Kohtla- Järve puhatusseadmeteni kanalisatsioonitrasside renoveerimist;

- 2006.a. maist on Püssi linnas võimalik liituda Elioni DigiTV-ga;

- 2006.a. renoveerib Püssi linn 1,5 milj. EEK ulatuses keskküttetrasse;

- 2006.a. rajab Fortum Termest Püssi linna gaasitrassi ja paigaldab konteinerkatlamaja;

- 2007.a. alustab OÜ Järve Biopuhastus linnasiseste kanalisatsioonitrasside täielikku renoveerimist;

- 2008-2009.a. planeerib OÜ Järve Biopuhastus renoveerida täielikult linnasisesed veetrassid;

- 2008-2009.a. planeerib Maanteeamet renoveerida rasketransporditeid ca 20 milj. EEK ulatuses;

 

Teine oluline valdkond Püssi linna jaoks on tootmisettevõtlus. 2002- 2005.a. on Püssis alustanud tegevust 4 uut tootmisettevõtet. Koostöös Kiviõli linna, Lüganuse ja Maidla vallaga arendatakse Püssi linna, Lüganuse valla ja Maidla valla territooriumil Püssi tööstusala. Tööstusala arendamise eesmärgiks on teha ettevalmistavad tegevused uute tootmisettevõtete mugavaks tulekuks piirkonda. Esmased küsimused on maadega seotud küsimused ning planeeringud. Püssi tööstusalal on olulises mahus vabasid infrsatruktuuriressursse, mida on võimalik rakendada ning mis pakuvad huvi eelkõige ressursimahukatele tootmisettevõtetele.

 

Püssi linn positsioneerib ennast noortele suunatud omavalitsusena. Tänase seisuga on Püssi linn kuni 35 aastaste elanike suhtarvult kõige noorem omavalitsus Ida- Virumaal. Samuti on suhtarvult Ida- Virumaa linnadest enim eesti kodakondsusega elanikke. Noorte jaoks on linnas käivitatud noortekeskus, mitmed huvialaringid (s.h. tantsuringid, poksitreeninggrupid jne.). Valminud on skate-park, 2006.a. valmib jalgpalliväljak.  Noortele peredele on atraktiivseks vaikne elukeskkond, vabad lasteaiakohad, madalad kinnisvarahinnad, töökohad tootmisettevõtetes ning muud erinevad võimalused. Püssi linnavolikogu 11 liikmest on 2 alla 20-aastased noored.

 

Püssi korterite hinnad on kõige madalamad Eesti linnadest. 2006.a. I- kvartalis oli Maaameti andmetel keskmine korteri müügihind 541 krooni/m².

Kiiresti arenev ettevõtlus ning olulised investeeringud linna infrastruktuuri tagavad lähitulevikus kiire ja stabiilse arengu ning sotsiaalsed garantiid linnakodanikele.